Tänane kangelane, kes on sündinud samal päeval kui tema vanavanaema, oli temaga kenasti lõimumises. Tema vanavanemate saatus mõjutas seda, miks kangelase soov oma kodu soetada, kus oleks hubane ja turvaline, põrkus juba pikemat aega nähtamatutele takistustele. Vanavanemad ehitasid suure ja uhke talu, mille eest nad lastega Siberisse sõidutati. Vanavanaisa sinna oma elu jättiski, vanavanaema sai õnneks võimaluse kodutallu koos lastega tagasi pöörduda. Pole raske ette kujutada, milliste jõupingitustega elu lõpuni üksikuks jäänud naine suure talu ja laste eest pidi hoolitsema. Arvata võib, et hubast ja turvalist elu oma isiklikus kodus naisel nautida ei õnnestunud. Selles loos oli palju ühenduskohti vanavanaema ja kangelase vahel, samad hirmud, samad ohud. Kangelase kõige suurem hirm on jääda oma tütrega kahekesi elama. See oli vanavanaema hirm oma laste pärast. Kangelane elab praegu elukaaslasega üürikorteris ja asendaja info põhjal on tal hirm vaadata väljal oma kodu poole, sest ta kardab, et jääb seal üksikuks. Ka see oli vanavanaema kogemus. Eraldasime ja eristasime nende naiste saatused ja elud, andsime koha vanaema läbielamistele, hirmudele ja kogemustele ning vabastasime kangelase lõimumisest. Eraldasime ja eristasime vanavanaema talu kangelase unistuste kodust, puhastasime kontekste, nii et lõpuks oli kangelase esindajal ja tema soovitud kodukesel omavahel mõnus side ja ühendus ning ühtegi takistust nende vahel enam ei paistnud.