Täiskasvanud naine soovib oma isaga sellist sidet, et ta saaks olla vähemalt neutraalne isaga suheldes. Klient elab juba ammu oma elu, vanematest eraldi oma mehega, kuid isa arvates ei ela tütar õigesti. Klient tahaks oma emale külla minna, aga peab pidevalt võitlema vastumeelsusega, sest teab, et saab jälle isa nõudlike näpunäidete ja etteheidete osaliseks.
Selles töös oli näha probleeme hierarhiaga. Tütar oli suurem kui tema isa. Isa lapsepõlv oli raske, ta ei teadnud kes on tema päris isa. Seega oli kliendi vanaisa süsteemist välja tõrjutud. Järelikult oli süsteemis rikutud ka kuuluvuse reeglit. Lisaks, justkui mustri kinnituseks, tõrjuti kliendi isa välja ka tema töökohalt, mille tõttu kasvas süsteemis agressioon ja viha. Lojaalse ja armastava tütrena, soovides isa kannatusi leevendada, võttis klient alateadlikult enda kanda isa viha ja asendades talle tema päris isa. Kui töö käigus asetusid asjaolud ja inimesed oma kohtadele, said tagastatud võõrad tunded, millega laps toime tulla ei saanudki, antud koht isa bioloogilisele isale ja tütar läks tagasi lapse positsioonile, oli süsteem rahunenud ja kliendi hinges aktsepteerimine, et isa on selline nagu ta on ja teda ei muuda. Aga näha ja anda koht kõigele, millega oli seotud isa - tütre vastasseis, ongi vabastav.