Avastus suhete dünaamikast

Pikas töös tegi ema töö tütre heaks, kes vaatas toimuvat kõrvalt. Ema tegeles enda probleemiga, et sarnane muster tütre elu enam edaspidi ei mõjutaks. Teemaks oli inimeste usaldamine, nende lubamine oma ruumi ja südamesse, vastuvõtmine, hirm läheduse ees. Täiskasvanud armsal tütrel olid samad mured, vaata et kraadi võrra kangemadki. Töö käigus tuli nähtavale tugev seos ema ja vanaemaga ning koorus välja paar peamist liini. Üks neist oli loovuse, mängulisuse ja kerguse hävitamine lapsel, kelle unistused vanemate poolt tühistati. Nii juhtus see kliendi emaga ja kliendi endaga tema lapsepõlves. Teine liin arenes vanaema nooruspõlve, kus valikud olid pragmaatilised ja materiaalsed. Oli sõja aeg. Vanaema abiellus ühe mehega aga süda kuulus teisele. Ju see sai põhjuseks, kus kergem oli süda sulgeda ja unistamine lõpetada. Vanaemal sündis napilt enne sõda tütar, kliendi ema, kes oli andekas kunstis ja joonistamises, kuid kui peale sõda tuli hiljem aeg hakata mõtlema elukutsele, sai temast arst. See oli perspektiivikam ja pragmaatilisem. Kunst jäi sinnapaika. Lisaks meeldis talle muusika, kuid kuna vanaisa, kellel oli absoluutne kuulmine, oma tütres seda omadust ei tuvastanud, tundus talle mõttetu tütrele muusikat õpetada. Ja nii see dünaamika süsteemis kerima hakkas. Meie kliendil olid lapsena oma unistused. Talle oleks meeldinud mängida viiulit ja õppida balletti. Viiuli asemel viidi ta klaveritundidesse, balletti tantsida ei soovitanud arst. Kokkuvõttes kujunes olukord, kus südamega tehtud valikud polnud eelmiste sugupõlvede poolt soositud, pigem isegi naeru- või alavääristatud. Kuni eilseni väljendus see kliendi ja tema tütre enesesse sulgumises ja välismaailma usaldamatuses. Peale eilset liigutavat tööd läheb olukord loodetavasti mõlema jaoks iga päevaga ainult paremaks ja elu saab jätkuda turvalises usalduses.