Lapsepõlvetrauma mõju peredünaamikale

Tegelesime ema seisundiga. Töö viis välja tema lapsepõlve, kus ta väikese tüdrukuna langes seksuaalse ärakasutamise ohvriks. Tema vanemad, saades sellest teada, kogesid suurt süü- ja häbitunnet, ebaõiglust, meeleheidet, et nad ei saanud oma tütart kaitsta. Talle kehtestati edaspidi kodus hoopis teised reeglid, kui teistele pere lastele. Ta pidi minutipealt olema kodus kokkulepitud ajal, pidi käima nö. oma nägu näitamas, kui tahtis õue kauemaks jääda. Tema üle oli isa ja ema pidev kontroll ja kaitse. Tekkis justkui turvatsoon, kus oli vaja ja võimalik kaitsta end välise maailma ohtude eest.

Kõiki neidsamu oma vanemate kogetud ja lõpuni läbielamata tundeid koges ka meie klient, kui tema tütar ebameeldivasse olukorda sattus. Tütar oli omakorda üle võtnud oma ema alateadliku hirmu inimeste vastu, keeldudes trenni minemast. Lahendasime olukorra pehmelt, andes koha tookordsetele kurbadele lapsepõlve sündmustele ja andes vanematele tagasi nende tunded, millega nad ei osanud siis toime tulla. Nii sai osa ülekeevaid emotsioone vabastatud, antud neile oma koht oma ajas. Tänu sellele ei paistnudki praegune olukord tütrega enam nii traagiline. Nüüd saab olukorrale läheneda rahulikult ja adekvaatselt. Enne polnud see vanematelt ülevõetud tunnete tõttu võimalik. Nüüd on.