Lugu hoolivast isast ja tema teismelise poja vägivaldsest käitumisest

Erakordselt hooliv isa tuli konstellatsiooni oma teismeikka läheneva poja vägivaldse käitumise pärast. Tema äkki väljalöövat agressiivsust on saanud kogeda kogu pere - nii ema, isa kui noorem õde. Ka koolist on tulnud signaale. Tegemist on väga teadlike ja armastavate vanematega, kus laste huvide ja vajadustega väga arvestatakse.

Seda valusam on neil näha oma last vägivaldselt käitumas ja tunda seda enda peal.

Lapse agressiivsuse käivitab tavaliselt mõni kehtestatud piirang (nutiaja täitumine, magamamineku aja meeldetulemine) või olenevalt asjaoludest spontaanne plaanide muutumine. Seda tajub laps kui rünnakut.

Asusime üheskoos vaatama, millega on lapse vägivaldsus seotud ja mida saame teha olukorra muutmiseks.

Väljale said paigutatud kliendi esindaja (poja isa) ja lapse vägivald. Isa esindaja oli murelik ja otsis mingitki juhtlõnga, et oma poega aidata. Lapse vägivald lihtsalt seisis isa ees ega tundunud üldse vägivaldsena.

Ennast hakkas ilmutama lugu, mille detailidesse me liigselt ei lasku. Lühidalt öeldes oli nii: kliendil oli kunagi, aastaid tagasi, must minevik. Olles ära kandnud oma karistuse, tuli ta ühiskonda tagasi täiesti muutunud mehena. Eelkõige oli ta muutunud iseenda jaoks, jättes oma mineviku täielikult selja taha. Temast oli saanud hoopis teine inimene, leebe, armastav abikaasa ja isa.

Ja siin tekkiski lõhestumine - ta välistas enda jaoks täielikult oma vana elu, vanad sõbrad, endisaegsed kogemused. Ta lõikas need enda elust välja ja kustutas iseenda jaoks ära. Öeldes lahti ja lõigates endast välja selle tüki, mis oli seotud VÄE ja VALDAMISEGA.

Midagi eitades, enda eest peites, seda välistades, ei muutu see olematuks. Kindlasti leidub kunagi keegi järeltulijatest, kes sellele tähelepanu e. oma eluenergiat andma hakkab.

Seepärast on mõistlik võtta vastutus oma elu ja tegude eest, millised need ka poleks olnud. Siis muutuvad nad kogemuseks ehk ressursiks nii endale kui suguvõsale.