Kuidas kaotatud side vanematega mõjutab elu

Töö oli soe ja südamlik lugu sellest, kuidas me kaotame ennast, kui puudub side oma vanematega ja kui see side leitakse, muutub kogu elu.

Kuidas näeb välja ja tunneb ennast kaotanud inimene? Ta ei tea sageli, kes ta õieti on, kus ta on, pidevalt otsib midagi ja arvates, ühel hetkel, et äkki nüüd, äkki see... pettub.

Meie kangelanna tuli algselt teemaga seoses oma vanaemaga, arvates et mõnevõrra keeruline side minevikus mõjutab ta elu praegu nii, et tal pole enesekindlust.

Sellest infost esialgse hüpoteesi jaoks täiesti piisas. Selge see, et vanaema lapseröövil on oma mõju ja tagajärjed, kuid põhiline valukoht oli kangelannale isa puudumine tema elus. Läksime töösse kahe figuuriga- kangelanna ja tema isa esindajatega. Peategelase esindaja seisis laste alas näoga minevikku, isa tema kõrval samal joonel näoga oma tütre poole. Teineteist nad ei näinud, isa vaatas tütre jalgu ja tütar eemale enda ette maha, kus tema jaoks tundus midagi olulist. Tähistasime selle koha See oli isapoolse vanaema koht. Peale liikumist tuli kangelanna esindaja äsja tähistatud kohale, võttis kingad jalast, põlvitas maha ja jäi nagu palves sellele istuma. Isa läks veelgi kaugemale laste alasse, jäädes seisma süsteemist tõrjututute nurka. Pilt oli suures plaanis selge. Kangelanna esindaja oli lõimumises oma vanaemaga, kes oli kaotanud oma tütre, keda ta leinas ja kelle kaotusega ta ei suutnud toime tulla. Tema poeg, kangelanna isa, polnud ka piisavalt hea, et oma surnud õde asendada ja seetõttu olid vanaema ja poja suhted kehvad. Kangelanna isa oli vanaema talla all nagu klient seda väljendas. Oma armastatud tütre kaotuse kompenseerimiseks kaaperdas ta aastaid hiljem oma lapselapse.

Vot nii halastamatult töötab süsteem, et ellu jääda ja ennast säilitada. Süsteem taastab enda terviklikkust järeltulijate elude ja saatuste arvel. Kui kusagil kunagi pole emotsioonid, valu, lein, kurbus läbi elatud, kui kaotust pole tunnistatud ja sellega rahu tehtud, jääb see energeetiline laeng õhku rippuma seni, kuni leidub keegi järeltulijatest, kes võiks selle ülesande tagantjärele täita.

Harva jõuab kangelase toolile nii küpseid ja nii valmis kliente, kui oli seekordne imeline naine. Töö lausa lendas, ühegi vastupanu, ühegi tõrketa kangelanna meeles. Temaga oli lihtne, kõik protsessid kulgesid nagu iseenesest. Seal kus on sisse-, seal on ka väljapääs. Harutasime selle puntra järjest lahti, vabastades teda mitmekordsetest lõimumisest oma vanaema, tema surnud tütre ja ema partneri kohalt. Tõime ka isa välja samast lõimumisest oma surnud õega ja andsime koha vanaema läbielamistele. Sellega tekkis isa - tütre vahel esimene kauaoodatud kontakt, tegelesime isa süütundega, mis takistas tal tütrega kontaktis olla, kuid mille põhjus oli luhtaläinud paarisuhtes. Kangelanna sai suurepärase kontakti oma isaga, vähenes vajadus klammerduda ema külge ja teda päästa. Kangelanna tundis nii ema kui isa armastust enda vastu ja see on kõige alus. See on see, mis täidab inimest seestpoolt, selleks et ta oleks enesekindel, piisav, täidetud, tasakaalus, sisemiselt toetatud, teaks kes ta on ja ei otsiks kadunud sidet vanematega oma partneritest.