Kosmilise teemaga kangelanna lugu

Töö oli kosmiliste teemadel, mida on keeruline kirjeldada.

Armas kangelanna istus tooli ja ütles, et tahab näha oma saatust. See on küsimus pigem selgeltnägijale kui konstellöörile. Püüdsin aru saada, kuidas saan teda aidata, küsitledes ja kuulates, mis teda praeguses elus ei rahulda, et soov on näha oma saatust tulevikus.

Pealtnäha on tal kõik, mida elult saab soovida - ta on õnnelik ema, tal on imeline abikaasa, ta on hinnatud spetsialist oma alal, professionaal, tal on kuldsed käed, millega loob imesid, tal on energiat, ta on loominguline kuid ometi on midagi suurt ja valusat, mis ei luba tal enda üle õnnelik olla, uhkust tunda, ükski tegevus ega eesmärk pole küllalt õige ja ta pole kindel, kas see mida ta teeb ja loob on kellelegi üldse vajalik või oluline. Väärtusetuse tunne, sügav sisemine kurbus, tunne nagu ei kuuluks siia, nagu poleks sellisel, pealtnäha ilusal, teiste arvates isegi täiuslikul elul mõtet...

Need oli lähteandmed, mis tegid konstellööri töö keeruliseks, sest ükski pere või suguvõsa formaat pole sellise taotluse jaoks piisav.

Oli tunne, et kangelannal pole täielikult sidet eluga ja ta pole päriselt maandatud, olles kusagil ära.

Küsisin, kas ta tunneb ennast nii ja sain jaatava vastuse.

Hakkasime liikuma sellest punktist, et luua side Eluga siin Maal.

Kes tahab see usub aga meie hingel on tohutu hulk kogemusi kõige erinevamates kehastuses, sealhulgas ka planetaarsetes. Mingi osa meist võib kanda mälestusi elust teistes dimensioonides. Kui hingel on kogemus ja mälestus, kus ta koges midagi erakordset, kus elu, looming, suhtlemine käis hoopis teistel sagedustel, siis Maale kehastumine, materiaalne, tihke ja raske energia ei võimalda kogeda samasugust kergust kui see kuskil kunagi on olnud võimalik ja millegi pärast on just see mälestus nüüd aktiviseerunud.

Paigutasime väljale kangelanna, Elu ja planeedi Maa. Elu lendas orbiidilt peagi minema, Maa seisis kindlalt, kuid kangelannal polnud tõesti sidet kummagagi ja ta oli eemalolev. Elu ja Maa nimetasime rollidesse pimedalt, st. et keegi, ka asendajad ise polnud teadlikud, kes nad on. Panime samal moel ka neljanda figuuri lisaks, koduplaneedi. Ainult konstellöör oli neist teadlik, et näha kas esmane oletus peab paika ja millised dünaamikad tööle hakkavad. Tundus, et nende tegelastega võis edasi minna, sest kangelanna esindajal tekkis kohe huvi ja reaktsioon oma koduplaneedi vastu. Avasin kaardid, kes on kes ja hakkasime töötama selle nimel, et vastu võtta oma planetaarne, maaväline osa, et tunnistada ja vastu võtta oma Elu ja komandeering Maale selles kehastuses. Lihtne see töö polnud, sest kangelanna esindaja sõna otseses mõttes proovis maanduda ja ennast maandada ettevaatlike sammudega Maa pinnal, justkui alles õppides siin käima. Kui ta oma sammukesi harjutas, püüdlikult tasakaalu hoides, hakkas Elu väljale tagasi tulema.

Läks üsna tükk aega, enne kui tuli tõdemine ja olukorraga leppimine, et seekord, selles elus on ta hinge ülesanne Maal oma missioon täita, luues siin ilu, panustades just oma loominguga, tuua rõõmu läbi oma loomingu.

Ilu ja looming olid korduvalt teemaks väljal, sest kangelanna esindaja märkas ja imetles igaühel tema ehteid - kõrvarõngaid, sõrmuseid, kaelas rippuvaid kaunistusi.

Tasapisi see magusvalus igatsus oma koduplaneedi vastu transformeerus oma suguvõsa naisliini kurbuseks ja südamevaluks. Ta elas sügavalt läbi oma lojaalsust vanaemale, kes oma elus tundis väärtusetuse tunnet.

Selles töös oli lõpus koht ka Loojal, kes alati toetab, kui liikuda oma hinge teel.

Maandusime Maal, saavutasime kontakti Eluga, säilitasime lojaalsuse ema, vanaema ja naisliiniga läbi armastuse ja tänulikkuse, mitte süü- ja väärtusetuse tunde ja kangelannal läks veidi kergemaks ja selgemaks.

Loodan ja soovin südamest, et see naine ennast avaks oma täies väes ja potentsiaalis, sest tal on anda nii palju sellist, millega inimesed siin Maal õnnelikuks teha.

Sedasama soovin tegelikult kõigile inimestele, kes osalesid seekord konstellatsioonis, kes on osalenud varem, kes veel tulemas, kes soovitab ja jagab infot neile, kes abi otsivad.

Me kõik oleme teineteisega seotud, me vajame inimesi, et näha ennast ja õppida ennast tundma, me kõik oleme ÜKS tervik nii siin planeedil Maa kui universumis.

Me oleme kõik ühe mõõtmatult ja hoomamatult piiritu süsteemi osad. Mõjutades ühte süsteemi osa, muutub ja kohaneb terve ülejäänud süsteem. On meie valik, milliseks tahame süsteemi, millesse kuulume, kohandada. Kas armastavaks või vihkavaks, kas lahkeks või kurjaks, kas kergeks või raskeks, kas ilusaks või koledaks, kas valgeks või mustaks, kas õnnelikuks või kurvaks.

Millega süsteemi panustad, seda lood.

Looja lastena oleme oma elu loojad, oma laste loojad, oma loomingu loojad.

Meis igaühes on suur vägi midagi muuta. Aga muutused algavad alati ainult, AINULT endast!