Kohtumine eluga

Kangelane mees. Meie psüühika on omapärane, ta kohaneb erinevate keeruliste olukordadega sel moel, et killustub osadeks. Meis on osad, kellel on edukalt läbitud kogemus, kuidas ellu jääda, kuid on osi, mis ei tea siiani, et me oleme elus või et me sündisime. Kui kogemus on olnud surmalähedane ja šokeeriv, jäävad mõned meie psüühika osad tardunud, kivistunud ja elutusse seisundisse. Kangelane rääkis, et tal on olnud elu jooksul päris mitmeid erinevaid surmaga silmitsi seismise momente. Iga kord hangub ja kaob ELU radarilt järjekordne osa psüühikast. Selle töö lõpul tekkis mul teooria, et kliendi esindaja vaade minevikku ja side Surmaga tekkis põhjusel, et ta igatses taga oma kadunud osi, soovis need üles leida ja endale tagasi tuua, et tunda end terviklikult. Nii me ka tegime ja tõime tagasi ning ühendasime kaotsiläinud osad, et teenida Elu. Surm taandus ja ütles, et tal aega oodata küll kuni mees elu ja elamisega tegeleb. Lõpp oli armsalt sümboolne. Elu esindajaks oli kangelase kihlatu, kellega peagi pulmad tulemas. Kas saab olla midagi ilusamat, kui abielluda Eluga!