Kuna tema sooviks oli siiski ennast väljendada ilma hilisema süütundeta, mitte ennast kasti vangistada, läksime otsima süütunde põhjust, et leida kuldne kesktee ja lahendus probleemile.
Paigutasime väljale kliendi esindaja ja tema süütunde. Pilt väljal oli erakordselt kõnekas. Nad seisid teineteise kõrval nagu armastav, vallatu paar, hoidsid ümbert kinni, itsitasid ja olid lahutamatud. Tekkis lausa küsimus, kas on mõtet nii lõbusat ja vajalikku süütunnet ära saatma hakata.
Tuli noormees, et seda programmi aidata läbi mängida. Kõik oli mõnda aega ilus, kuni noormehe silmapiirile tekkis neiu, kes ta üle lõi.
Sellega aga programm ei lõppenud, süütunne ja enesesüüditused aastate jooksul vaid kasvasid.
Huvitav oli asjaolu, et noorte minevikukogemus ja ajutine lahusolek ei mõjutanud nende praegust abielu, see valukoht oli vabaks antud ja läbi elatud.
Usun siiski, et kaduneljapäev aitas märgatavalt kaasa kiiremale süütundest vabanemisele, andes julgust ja enesekindlust ennast vabalt väljendada.