Pikaaegne konflikt süsteemidega

Lugu, millega tegelesin, puudutas konflikti süsteemide ja struktuuridega. Klient elas tundega, et süsteem oleks justkui talle võlgu, nõudes seadusega ettenähtud hüvesid ja toetusi nii endale kui lastele. Paraku tundis ta, et peab nende eest võitlema, kuna teda ei märgata, päringutele ei vastata ja taotlusi ei aktsepteerita.

Konflikti süsteemide ja struktuuridega seostas klient oma lapsepõlvega, kus tal oli raske suhtuda süsteemidesse positiivselt või neutraalselt, kuna oli pidanud pidevalt enda eest väljas olema ja oma õigusi tõestama. Me leidsime, et mure süsteemide vastu tundis aset varjatud saladusega perekonna minevikus kus viimase 4-5 põlvkonna jooksul oli esivanem väga madalat profiili hoidnud, et tema tegevus - vara omastamine kiriku või riigi arvelt - välja ei tuleks ja tema perele saatuslikeks ei muutuks.

Tõdesime, et erinevad süsteemid on inimelu paratamatu osa - meie keha on süsteem, pere on süsteem, riik on süsteem - ja et nendega on mõttetu võidelda. Siinkohal ei tähenda aktsepteerimine nõustumist või leppimist, vaid lihtsalt süsteemide olemasolu tunnistamist. Ja kui suudame aktsepteerida oma päritolupere süsteemi, on ka lihtsam aktsepteerida teisi süsteeme, milles elame.

Pärast seda protsessi, on lootust, et kliendi suhe süsteemidega muutub sujuvamaks ja tema suhtumine pingevabamaks.