Mineviku traagika mõju kaasajale

Vahva meesterahvas oli kimpus pidevalt korduva olukorraga, kus otsuste vastuvõtmine on ebameeldiv, ta venitas igati negatiivse vastuse teatamisega, raske oli lahti lasta olemasolevast ja seetõttu teha uusi valikuid. Kuna probleem oli laiem, kui me konstellatsioonis tavaliselt töö alustamiseks ja täpse taotluse (fookuse) seadmiseks vajame, panime väljale kliendi taotluse figuuri. Alateadlikult teame, mis on meie probleemi lahendamisel määrav suund, kuigi mõistuse abil ei suuda me seda sageli üheselt sõnastada.

Teine figuur väljal oli kliendi enda esindaja.

Selles töös hakkas kujunema olukord, kus asendajate huvi oli meie ruumis oleval maalil, märksõnadeks pildil olev vesi ja kujuteldav sild. Tegevus toimus mineviku tsoonis ja naisliinis, asendajatel oli raske seista, jalad ei kandnud, meeleolu oli kurb. Uurisime kliendilt, kas ta teab mingit traagilist lugu oma suguvõsa ajaloost, mis võis olla seotud veega. Esialgu tuli tal meelde, et oli ise lapsena uppumas, kuid keegi tõmbas ta juukseidpidi viimasel hetkel pinnale. Mõne aja pärast meenus talle, et tema vanaisa oli uppunud, libisenud sillal ja kukkunud vette. Pusletükid hakkasid kokku minema. Klient rääkis, et noorelt kahe lapsega leseks jäänud vanaema enam ei abiellunudki. Väli näitas, et vanaema esindajal oli raske vanaisa poole vaadata ja vanaisa esindaja ütles, et ta soovib rahus minna. See oli kinnituseks oletusele, et vanaema ei nõustunud kunagi oma mehe surmaga, ei saanud oma meest kahe väikese lapse kõrvalt ära leinata, ei jõudnud temaga hüvasti jätta ja hoidis vanaisa kahe maailma piiril kinni. Selleks, et toonasele sündmusele ja vanaisa saatusele koht anda oleks lapselaps peaaegu eluga maksnud, korrates napilt tema saatust. Mineviku kurb lugu oli nüüd taas päevavalgele tulnud, et panna sellele rahulik ja ilus punkt. See ilmutas ennast kliendi igapäevaelus, kus oli raske olukordadest ja inimestest lahti lasta. Kuna vanaema seda omal ajal teha ei suutnud, valis süsteem välja meie kliendi. Töö lõppedes oli traagilisele sündmusele vanaisaga ja tema saatusele antud koht, kliendi ja vanaisa lõimumine lõpetatud. Selle tulemusena vabanes lõpuks ka vanaisa hing ja sai rahulikult minna surnute riiki. Nii vahel juhtub, kui ellujäänud ei lepi oma lähedase surmaga või on surm saabunud kiiresti ja ootamatult, et hing jääb kinni kahe maailma vahele. Andes kõigele juhtunule koha, süsteem rahuneb.

Nii läks ka siin.

Soovime ja usume, et nüüdsest on meie kliendi elus kergust valikute tegemiseks ja kergust lahti lasta kõigest, mis teda enam ei teeni.