Töös oli klient oma taotluse eelnevalt kirja pannud: soovin teha rahu oma vanematega, et kaoks solvumine ja viha nende vastu, et poleks ootusi, et jääks ainult tänutunne selle eest, mida nad olid võimelised andma, et ma eralduksin neist täielikult ja jätaksin nende taaga nende enda kanda, ei tunneks nende raskust. Ma ei soovi üldse nendega suhelda, külas käia - nad omavad justkui ülemvõimu, mis mind ka alla tõmbab. Tahaks tunda lihtsalt kergust nende osas. Ja neid lõpuni aktsepteerida sellistena nagu nad on ja seeläbi ka ennast.
Taotlus oli iseenesest arusaadav ja eesmärk selge. Kuid süsteemsest vaatepunktist nähtuna on selles mõned vastuolud sees. Enne kui need pole lahendatud, probleem ei kao. Enne, kui lauset "ma ei soovi üldse nendega suhelda ja külas käia" pole võimalik kergusega väljendada teisiti, nt "vaatamata sellele, kas ma suhtlen nendega või mitte, olen ma neile tänulik oma elu eest", soovitud tulemust ei saavuta.
Sageli on meie elus nii, et mõistuse ja hinge vahel on arvestatavad käärid. Konstellatsioonis lülitame mõistuse välja ja laseme hingel läbi avalduvate tunnete ja emotsioonide vabaneda kogunenud pingest, taagast ja valust. Siis saame tööst soovitud tulemuse.
Selle töö esimene põhieesmärk oli tunnistada, et vanemad olid enne, andsid elu ja on seetõttu alati suuremad. Siis saabubki soovitud kergus vanemate osas. Kui see tunne on tekkinud, saab suguvõsa ressurss läbi vanemate hakata voolama.
Me ei saa muuta vanemaid, me saame muuta oma suhtumist nendesse.
Võttis veidi aega, et klient saaks ka oma ema etteheideteta vaadata. Isaga läks asi kergemini.
Teine eesmärk täiskasvanud inimesel, kes on oma vanemad südames vastu võtnud, on välja astuda oma sünniperest, eralduda ehk separeeruda vanematest, et alustada oma isiklikku elu. Vastasel juhul pole võimalik luua enda harmoonilisi suhteid oma partneriga. Separeerumine oli meie kliendi teine valupunkt. See on raske samm. Tavaliselt tekib vanemaid nö. maha jättes süütunne. Peab olema veidi häbematu, et seda sammu edukalt sooritada. Süütunnet läbi elamata seda protsessi ei lõpeta. Nii jääme edasi - tagasi oma vanemate ja enda isikliku elu vahel pendeldama, olles rahulolematu ja õnnetu mõlemal suunal.
Vahel ei lase vanemad oma lapsi lahti, vahel ei suuda lapsed ise lojaalsusest ja süütundest vanemate vastu neist separeeruda.
Tundub, et meie teises töös õnnestus täita mõlemad eesmärgid. Kui edukaks see protsess lõppkokkuvõttes kujuneb, oleneb kliendi meelekindlusest ja mõttemaailma muutumisest. Algus on tehtud ja teeotsale juhatatud.