Sõltuvuse mehhanism: Konstellatsiooni eksperiment

Sissejuhatus

Igaühel meist on kokkupuude sõltuvusega – kas on isiklik kogemus või teab lähikonnas kedagi. Tegelikult on igaühel neid mitmeid. Kuid need pole sageli ei suured ega silmatorkavad või isegi eriti häirivad. Veelgi enam, osad neist on esinenud vaid mingil perioodil meie elus. Osadest me pole üldse teadlikud ja ka teised neid ei märka. Mõnda isegi peame täiesti normaalseks. Näiteks armastame õhtuti seebikat vaadata.

Sõltuvuse mehhanism ise jääb siiski varjatuks – näeme sümptomeid, kuid mitte selle sisemist toimimise struktuuri. Perekonna konstellatsioon võimaldas meil seda struktuuri otse kogeda ja avastada.

Kasutasime meetodit, kus inimesed võtavad psühholoogiliste elementide rollid ning hakkavad intuitiivselt tundma muul viisil kättesaamatut informatsiooni. See võimaldas uurida sõltuvuse sisemist mehhanismi.

Uurisime selle meetodi abil sõltuvuse mehhanismi, inspireerituna Meelemustrite kursusest, et mõista selle struktuuri, komponente ja kulgu ning leida tõhus lahenduse teekond.

Pea meeles, et tegu on ühekordse eksperimendiga ning see ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Alguspunkt

Alustasime järgneva hüpoteesiga:

sõltlasel on sama suur tahtmine oma sõltuvusobjekti järele, kui tal on tahtmine vältida seda põhjustavat valu.

Konstellatsioon algas viie rolliga:

• Inimene
• Sõltuvusobjekt (alkohol, arvutimängud, jne)
• Tahtmine (see, mis ühendab inimest ja sõltuvusobjekti)
• Valu (mahajäetus, väärtusetus, jne)
• Mitte-tahtmine (see, mis ühendab inimest ja valu)

Konstellatsiooni kulg ja avastused

Sõltuvusobjekti neutraalsus

Kui sõltuvusobjekt seisis ruumis, oli ta täiesti rahulik. Tal oli peaaegu igav. See oli pisut üllatuslik, sest inimestena kipume sõltuvusobjektile omistama maagilist jõudu, mida seal tegelikult pole. Ta lihtsalt seisis seal neutraalselt. Oli täiesti ilmne, et probleem ei seisnenud sõltuvusobjektis, vaid inimese suhtumises – tahtmises – sõltuvusobjekti suhtes.

Valu tunnistamine

Kui inimene pööras pilgu valu suunas ja ütles "Ma näen sind, ma võtan su omaks, olen valmis sind tundma," (see kehtib isikliku valu puhul) toimus nähtav muutus. Valu, kes oli seni ruumi äärde tõmbunud, tegi ettevaatlikult sammu inimese poole. Tal oli kergem, ja ta ei olnud enam nii kössis. Koormat oli vähem, ja asend oli kindlam. Tema pilgus oli pisut lootust tekkinud.

Tulemus oli märkimisväärne:

• Valu hulk vähenes
• Ta muutus rõõmsamaks
• Sai osaliselt inimesele läheneda

Uskumuse avastamine

Järgmisena tõime töösse uskumuse – see sisemine otsus iseenda kohta, mis tekitab valu. Näiteks: "Olen armastusest ilma jäänud" või "Ma ei vääri armastust".

Iga selline uskumus on illusoorne – ainult üks perspektiiv paljudest, kuidas olukorda näha. Kuid see uskumus blokeerib ligipääsu meie loomulikule olemuse osale.

Uskumusega töötamine oli kõige kesksem osa selles konstellatsioonis.

Loomulik osa ja luba terviklikkuseks

Konstellatsioon näitas, et iga uskumus takistab kogeda teatud loomulikku aspekti iseendast – näiteks rõõmu, usaldust, vastutust. Need reaalsed osad on küll alati olemas, kuid uskumus loob barjääri. Tekib paradoksaalne olukord, kus peame illusoorset reaalseks ning reaalset illusoorseks või kättesaamatuks.

"See on su loomulik osa. Sul on luba see vastu võtta" – need sõnad tõid kaasa olulise muutuse. Inimese nägu muutus, justkui oleks mingisugune sisemine pinge järsku leevendunud ja nähtamatu barjäär kadunud. Tal oli lihtsalt luba vaja sellele osale, mille olemasolu suhtes ta polnud isegi kindel. Ta polnud kunagi sellele mõelnud – et ta võiks olla ühenduses selle osaga endast. Me eeldame sageli, et peame oma loomuliku olemuse eest võitlema, kuid tegelikult vajame mõnikord lihtsalt luba sellega taasühinemiseks.

Transformatsioon ja taasühendumine

Kui uskumusega oli tegeletud, juhtusid järgnevad asjad:

• Loomulik osa sai taasühineda inimesega – muutus rõõmsaks ning tundis armastatud olevana. Selles oli väga suur hulk positiivset emotsiooni. Ta oli nii õnnelik ja säras. Nagu laps, kes kümbleb armastuses.
• Valu jalutas ruumist välja ja tuli tagasi positiivse tunde-ressursina, liikus inimese vasaku õla taha, ema kohale
• Tahtmine transformeerus positiivseks loovaks energiaks, liikus inimese parema õla taha, isa kohale
• Ilmusid esivanemate figuured – nendele oli vaja öelda: "Ma jätan teie kogemused teile. Ma ei päästa teid enam." Ja ka nemad leidsid rahu.

Väljal moodustus väga harmooniline struktuur: inimese ees/küljes/kaisus oli tema loomulik osa, tema taga olid tunded ja loov energia, nende taga esivanemad. Nad kõik panid oma toetava käe eesolija õlale. Väga suur toetus ja liigutav tunne. Loomulik osa, kes oli leitud, oli tohutult õnnelik.

Praktiline lahenduse teekond

Konstellatsioon kinnitas algset isikliku sõltuvuse hüpoteesi ja täiendas seda praktilise sammudega:

1. Märka tahtmist (tõmbejõud, mis ühendab inimest sõltuvusobjektiga)
2. Pööra tähelepanu valule, mida sõltuvus aitab vältida
3. Tunnista valu olemasolu: "Ma näen sind, võtan omaks, olen valmis sind tundma"
4. Avasta uskumus valu all – konkreetne ennastkahjustav otsus
5. Leia loomulik osa, mida uskumus blokeerib
6. Anna luba ühenduda oma loomuliku osaga
7. Koge ühendumist loomuliku osaga

Kaks sõltuvuse mehhanismi

Konstellatsioon paljastas kaks sõltuvuse mehhanismi:

1. Isiklik mehhanism – oma kogemuste ja uskumuste tulemus
2. Päritav mehhanism – esivanemate kogemustest pärit komponendid

Sageli on tegemist mõlema kombinatsiooniga.

Võtmerollid sõltuvusega töötamisel

Jätkates töötamist sõltuvustega selgus, et kõik algselt katsetatud rollid pole vajalikud. Leidsime, et enim oli kasu järgnevatest rollidest:

• Klient
• Valu, mida ta püüab sõltuvusega vältida
• Uskumus, mis põhjustab valu (konkreetne, spetsiifilise väite vormis)
• Inimese loomulik osa, mida blokeerib uskumus

Lõpetuseks

Neale Donald Walsch on öelnud “Mille vastu seisad, see püsib” (“What you resist, persists”). Sõltuvus on parim näide selle kohta. Lähtuvalt sellest võiks sõltuvust defineerida kui “kestvat ja aktiivset vastupanu osutamist valule, mille põhjus on illusoorne”.

Konstellatsioon näitas, et sõltuvusel on väga selge psühholoogiline mehhanism. Lisaks sellele näitas ka kätte sammud sellega töötamiseks, mida hiljem praktiseerisime edukalt.

Kui märkad endas või oma lähedastes neid mustreid, on hea mõte ühendust võtta sertifitseeritud professionaalse pere-konstellööriga (või teise kogenud terapeudiga), kes oskab töötada päritud peremustritega.

Eksperimendi viis läbi Ragnar Kurm.

---

Märkus: See artikkel kirjeldab üht konstellatsiooni eksperimenti sõltuvuse mehhanismi uurimiseks. See ei asenda meditsiinilist nõustamist ega ravi, vaid pakub täiendavat perspektiivi.